Teie ostukorv on tühi.
Eleuterokokk harilik (ogapaanaks)
Uus
Harilik ogapaanaks (eleuterokokk) - Eleutherococcus senticosus. (Rupr.et Maxim) MAXIM.
Kuulub araaliate sugukonda - Araliaceae Juss.
Harilik eleuterokokk on põõsas kõrgusega 2-2,5 (vahel ka 4-5) m paljude (25 ja rohkem) harudega. Võrsed on püstised helehalli koorega. Hästi arenenud silinderjas juur omab paljusid lisajuuri mis asetsevad mulla pealmises kihis. Lehed on lapikud pikkadel lehevartel, lehed on äraspidised, pealt siledad või karvased altpoolt roodude juurest punaka varjundiga, servad teravahambulised. Õied väikesed, mis on kogutud lihtsasse varjukujulisse õisikusse varre tipus. Õied kahekojalised, violetsed ja helekollased koos. Viljad-ümarad, läikivad, mustad, viie nagaga.
Õitseb juulis-augustis. Viljub septembris. Kasvab looduses Kaug-Ida metsades.
Väikesed lõhnavad pikkadede õievartega õied puhkevad augustis. Põõsal on kollakaspruunid emasõied, mis on koondunud kerakujulisse õisikusse ja helelillad isasõied. Harva moodustuvad ka kahesoolised õied, mis sarnanevad isasõitega. Septembri lõpus valmivad läikivad, mustad, ümarad, mittesöödavad luuviljad, mis säilivad kaua okstel.
Põõsas talub varju, kuid vajab niisket mulda ja õhku. Põõsas on külmakindel, kultuuris üle 30 aasta. Iga-aastane juurdekasv kuni 40 cm. Vajab perioodilist tagasilõikamist ja regulaarset juurevõsude eemaldamist. Sobivaim on lõigata põõsast kevadel.
Paljundatakse juurevõsudega, pistikutega ja seemnetega. Pistikud juurutada juuli keskel. Seemned idanevad paremini peale stratifitseerimist, kuna 80% seemnetest on väljaarenemata.
Seemneid hoitakse tubasel temperatuuril 2-3 kuud, seejärel 1-2 kuud +5ºC juures, siis 2 kuud 0+3ºC juures. Ameerikas kultuuris 1860 aastast. Perspektiivne dekoratiivsete roheliste gruppide loomiseks või heki rajamiseks.
Kuulub araaliate sugukonda - Araliaceae Juss.
Harilik eleuterokokk on põõsas kõrgusega 2-2,5 (vahel ka 4-5) m paljude (25 ja rohkem) harudega. Võrsed on püstised helehalli koorega. Hästi arenenud silinderjas juur omab paljusid lisajuuri mis asetsevad mulla pealmises kihis. Lehed on lapikud pikkadel lehevartel, lehed on äraspidised, pealt siledad või karvased altpoolt roodude juurest punaka varjundiga, servad teravahambulised. Õied väikesed, mis on kogutud lihtsasse varjukujulisse õisikusse varre tipus. Õied kahekojalised, violetsed ja helekollased koos. Viljad-ümarad, läikivad, mustad, viie nagaga.
Õitseb juulis-augustis. Viljub septembris. Kasvab looduses Kaug-Ida metsades.
Väikesed lõhnavad pikkadede õievartega õied puhkevad augustis. Põõsal on kollakaspruunid emasõied, mis on koondunud kerakujulisse õisikusse ja helelillad isasõied. Harva moodustuvad ka kahesoolised õied, mis sarnanevad isasõitega. Septembri lõpus valmivad läikivad, mustad, ümarad, mittesöödavad luuviljad, mis säilivad kaua okstel.
Põõsas talub varju, kuid vajab niisket mulda ja õhku. Põõsas on külmakindel, kultuuris üle 30 aasta. Iga-aastane juurdekasv kuni 40 cm. Vajab perioodilist tagasilõikamist ja regulaarset juurevõsude eemaldamist. Sobivaim on lõigata põõsast kevadel.
Paljundatakse juurevõsudega, pistikutega ja seemnetega. Pistikud juurutada juuli keskel. Seemned idanevad paremini peale stratifitseerimist, kuna 80% seemnetest on väljaarenemata.
Seemneid hoitakse tubasel temperatuuril 2-3 kuud, seejärel 1-2 kuud +5ºC juures, siis 2 kuud 0+3ºC juures. Ameerikas kultuuris 1860 aastast. Perspektiivne dekoratiivsete roheliste gruppide loomiseks või heki rajamiseks.
Ravimiks kasutatakse lehti ja juuri. Juured sisaldavad viit glükotsiidi mida nimetatakse eleuterotsiidideks A,B,C,D,E.
B,D,E on peamised raviomadustega mida leidub ka taime maapealses osas. Juured sisaldavad eeterlikku õli peale selle on neis flavonoide, alkaloide, aramiini, koores on tärklist, kaltsiumit, suhkrut, polüsahariide, vaiku, pektiinaineid jne. Juurtes sisalduvaid glükotsiide võib leida ka teistes taimedes, mis ei kuulu araaliate hulka. Kuid ühesugune kogus eleutrekokki ravis mõjub võrdselt þenþenniga või isegi paremini.
Selle taime ekstrakt nagu ka þenþenni oma tõstab töövõimet. Ta avaldab mõju kesk-närvisüsteemile, vähendab unisust, normaliseerib vererõhku, alandab veresuhkrut. Suurendab sportlastel vastupidavust, vähendab väsimust, parandab südame veresoonkonna tegevust vanematel inimestel (A.D.Turova, 1983).
Eleuterokokk koos insuliiniga aitab vähendada hormoonide hulka. Ta tugevdab lihaseid.
Ekstrakt tugevdab organismi vastupidavust gripi vastu, pidurdab toksiliste ainete mõju (tsiklofosiin, tiofosfamiid, sarkolisiin). Ekstraktil on võime parandada kõrvakuulmist. Juurtest valmistatud tõmmis on mitmesuguste taimsete mürkide vastu.
Tõmmise ja keedusega ravitakse raskeid närvihaigusi, neuroose, ateroskleroosi, reumat. Juure leotis vähendab halvaloomuliste kasvajate rakkude ja kudede moodustamist. Eleuterokokk liigitatakse adaptogeensete ainete gruppi.
KASUTATAKSE: väsimuse, närvilisuse, töövõimelanguse, ärrituse, unetuse, arütmia, ateroskleroosi algstaadiumi, kerge suhkruhaiguse ja kiirituse (koos teiste ravimitega) puhul.
Tema ekstrakti valmistatakse 40% alkoholi baasil 1:1 juurekaelast koos juurtega. See ekstrakt on tumepruuni värvi, kergelt mõrkjas, omapärase lõhnaga. Teda segatakse veega. Preparaati võetakse 20-40 tilka enne sööki 2 korda päevas. Ravikuuri kestvus on 30 päeva. Vajadusel on ravikuur pikem kuna tinktuur on vähetoksiline. Järgmine ravikuur viiakse läbi 10-15 päeva pärast.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "ELEUTEROKOKK JA ARAALIA: kuidas saada ravimtoorainet?"
Eng.: Siberian ginseng, eleuthero ginseng, Ussurian thorny pepperbush. Suom.: Venäjänjuuri, siperian gineng. Sven.: Rysk rot. Bot. syn.: Acanthopanax eleutherococcus, Acanthopanax senticosus, Hedera senticosus Rupr.
